Võhandu koopad

Leevi koobas. Leevi pargi põhjaserval jõest vasakul on kuni 4m kõrgune ja 15m laiune liivakivipaljand. Selle ülaosas näeme palju kaldapääsukeste pesaurge. Paljandis esineb nishi taoline koobas pikkusega 1,5 ,laiusega 3 ja kõrgusega 2m ,mis on hästi nähtav vastasasuvalt jõesaarekeselt. Koobas on tekkinud allika mõjul, kaasa on aidanud ka jõe erosioon.

Saare koobas. Leevist allavoolu on Võhandu paremal kaldal Saare müür. Selles esineb 1m pikkune allikakoobas, mille ava on 0,7m kõrge ja 0,4m lai. Koobas kulgeb piki kirde- edela- suunalist lõhet (A.Kleesmenti suulised andmed).

Ivaski koobas. Himmaste küla lähedal on Võhandu jõest vasakul ligi 8m kõrgune Ivaski müür. Selles esineb 1,5m sügavune nish laiusega 4 ja kõrgusega 2,5m.

Rattamüüri koopad. Himmaste küla ja endise Lauri vesiveskikoha vahel on Võhandu vasakul kaldal 7m kõrgune Rattamüür. Selles esineb kaks nishilaadset koobast vahekaugusega 3m, mis on tekkinud jõe erosiooni mõjul. Suurema koopa pikkus on veidi üle 2m, ava laius 3m ja kõrgus 2m.

Kõivsaare müüri koopad. Kõivsaare ehk Kikkamäe müür asub jõest paremal Lauri veskist umbes 100m allavoolu. Paljandi vaskipaisupoolses servas esineb A-kujulise ristlõikega Kitsekoobas.Selle ava kõrgus ulatub 1,3 ja laius 1,2m-ni. Koobas on üle 5m pikk, horisontaalne ja sirge. See aheneb ning madaldub alates avast tagapool kiiresti, mistõttu seal saab edasi minna vaid käpuli. 5m kaugusel avast muutub käik läbipääsmatuks, kuid näha on, et seda jätkub veel mitu meetrit. Põhi on kuiv, liivane ning veidi kallak jõe poole. Arvatavasti voolab kevaditi koopast välja väike allikaoja. Kitsekoobas sai oma nime kurvast loost. Ühel talvel tulnud metsast metskits, läinud üle jõejää ja pugenud koopasse. Ta olnud haige ja nõrk, vist kopsupõletikus. Kui lähedal olevad inimesed seda nägid, siis tõid nad looma majja sooja, andsid süüa ja kutsusid loomaarsti. Ei arst ega muu enam aidanud, loom suri. Sest ajast peale hüütakse koobast Kitsekoopaks. Kõivsaaremüüris Kitsekoopast veidi maad allavoolu asub veel 3m pikk, sama lai ning kõrge nish. Selles on 2 väikest allikat. Müüri allosas jõe veepinna lähedal näeme aga kuni 20cm laiusi püstisi avalõhesid, mis pole veel koopaks kujunenud.

Koopad Tromsi müüris. Tromsi müür, mis koosneb mitmest paljandist, asub Võhandu vasakul kaldal Lauri veskist allavoolu ja on kohati üle 11m kõrge. Paljandite juures esineb kaks lühikest kitsast sälkorgu. Neist suurem on 15m pikk ja 5m laiuse põhjaga.Mõlemad orud on tekkinud koobaste sisselangemisest. Nende nõlvades on näha langatustest tekkinud aluspõhjapaljandeid. Üks org lõpeb koguni vertikaalse liivakiviseinaga,millel kõrgust 2 ja laiust 1-2m. Seina jalamil on näha liiva sees lohk, mis näitab, et liiv on varisenud maa alla. Ilmselt on kaljuseina all säilinud osa kunagisest suurest koopast.

Koopad Põdramüüris. Endisest Kassi vesiveski kohast veidi maad ülesvoolu on üle Võhandu ehitatud kahest kõrvuti pandud pikast palgist sillake.Selle kõrval jõest paremal asub Põdramüür ehk Hellemüür, mille kõrgus ulatub üle 16m. Põdramüüris esineb sügav nish, mis algab veepinnalt ja ulatub ligi 5m kõrgusele. Koopa laius on kuni 10 ja pikkus üle 4m. Põhjas kasvab rohi. Tagaseinas näeme pisikesi allikasopikesi, mis kõik asuvad koopa põhjast 0,8m kõrgusel. Põdramüüri koobas on tekkinud allikate ja vee erosiooni mõjul, mis on kõige intensiivsem suurvee aegadel. Põdramüüris leidub veel väikesi allikanishe kõrgusega alla 1m ja sügavusega kuni 1m. Nende paiknemine jõe veepinnast kõrgemal näitab, et liivakivis leidub õhukesi aleuroliidi ja savi kihikesi, mis on suhteliselt vettpidavad. Nad põhjustavad pisikeste ajutiste allikate moodustumise. Põdramüürist umbes 50m allavoolu on jõest paremal rohtunud väga järsk nõlv. Siin näeme oru nõlvas 10m pikkust soppi, mis tõenäoliselt on tekkinud koopa sisselangemisest. Sellele osutavad sopi väga järsud nõlvad ja varingust tekkinud liivakivipaljand selle lõpus. Paljandi jalamil näeme väikest nishi, mille põhi jääb langaorust veidi madalamale. Sel kohal on toimunud liiva varisemine ja kandmine paljandi all asuvasse koopasse. Koobas on kunagise suure koopa säilinud “sabaosa”.

Vokiniidu koobas . Vokiniidu ehk Vokioru koobas asub ligi üks kilomeeter Kassivveskist allavoolu Võhandu oru parempoolses nõlvas. Selle juurde viib läbi metsa jalgrada. Aluspõhi paljandub siin vaid 3,5m kõrguselt ja mõne meetri laiuselt. Koopast voolab välja allikaoja vooluhulgaga 0,2-0,5 l/s. Et selle vulin kostab mitmekümne sammu peale, siis tuleb koha leidmiseks aeg-ajalt kuulatada. Mustendav koopasuu on hästi näha vastaskaldal asuvalt heinamaalapikeselt. Vokiniidu koobas on üks suuremaid Võhandu ääres. Koopaava asub 4-5m kaugusel jõesängist ja on ligi3m lai ning 1,7m kõrge. Tüheme pikkus ulatub 10m-ni ja võrdlemisi ühtlane laius 5,7 m-ni. Koopa telgjoonel on kõrgus alates avast enamasti 1,8-2,3 m. Vokiniidu koopa põhjas voolab kuni meetrilaiune oja, mis saab vee koopa kesk-ja tagaosas leiduvatest pisikestest allikatest. Kõige rohkem leidub neid tagaseina ääres, kus näeme ligi 3m laiust koopajärvekest. Vaadates koopa tagaseina poole, näeme, et ojakesest paremal on põhi tasane ja märg. Jalg vajub siin sügavale veega küllastunud liivasse. Ojalesest vasakul asub laest allavarisenud liivavall, mille laius ulatub poolteise meetrini ja kõrgus peaaegu poole koopa kõrguseni. Rahvajutu järgi elas Vokiniidu koopas Vanapagan, kellega hirmutati sõnakuulmatuid lapsi. Neile räägiti, et Vanapagan võtab kinni ja koopast enam välja ei lase. Vokiniidu koopas oldi Teise maailmasõja ajal paos, kui rinne siitkandist üle läks.

Viira Põrguhaud. Viira küla lähedal on Võhandu ürgoru vasaku veeru ülaosas põlismetsa all suur langatuslehter, mida hüütakse Põrguhauaks. Koht asub Vokiniidust mõnisada meetrit Viira poole. Langatuslehtri läbimõõt on 3,5-4m ja sügavus 2,5m. Selle põhjas mustendab koopaava, mille laius ja kõrgus ulatub kahe meetrini. Koobas kulgeb jõe suunas ja on koti sarnane. Mõõtmed on järgmised: pikkus 4,7m , laius suudme lähedal 1,8 ja lõpus 1,5m, kõrgus eesosas 1,2 ja lõpus 0,8 m. Koopa põhi on jõe poole veidi kaldu. Viira Põrguhaud on tekkinud suure allikakoopa lae sisselangemisest. Koobas asus praegu nähtavast koopast mitu meetrit sügavamal ja oli kindlasti palju suurem. Sisselangemine toimus üle 50 aasta tagasi. Põrguhaua lähedal jõe ääres puuduvadaluspõhjapaljandid. Tiheda võsa all nõlva jalamil niriseb 4 allikat, millest kaks on nii vee rikkad, et annavad suvel 1-2 liitrit vett sekundis. Allikate vahekaugus ulatub vaid mõne meetrini.

Veskimüüri koobas. Savioru suudmest veidi maad allavoolu on Võhandu vasakul kaldal Veskimüür. Selles esineb 1,5 m pikk koobas, mis on tekkinud lõhe kohale. Koopaava on vaid pool meetrit lai ja 1,5 meetrit kõrge.

Koopad Sõjatare müüris. Võhandu oru koobastest kõige kuulsam asub Sõjatare müürmäes, kus on ligi 13 m kõrgune liivakkivipaljand. See asub Viiralt Süvahavvale viiva maantee lähedal jõe vasakpoolsel kaldal, Savioru suudmest 300 m allavoolu. Kõrgelt oruveerult pääseb paljandi juurde ja jõe äärde mööda kaht treppi, mis on ehitatud turistide tarvis. Ülemine trepp viib müüri poolitavasse sälkorgu ja alumine sealt edasi jõe äärde Uku koopa juurde. Sõjatare müüris on käesoleval ajal kaks koobast-Uku koobas, mida on ekslikult hakatud nimetama Sõjatareks , ja Väike- Sõjatare.

Suur-Sõjatare on sisse langenud arvatavasti juba möödunud sajandi lõpul. Selle asukoha märgib ülalnimetatud sälkorg , mis on kitsas ja sügav ning tekkinud koopa sisselangemisest. Langatusoru mõõtmete järgi otsustades oli Suur-Sõjatare siinseist koopaist kõige suurem. Oru pikkus ulatub üle 20m.

Sisselangenud Suur-Sõjatare kõrval asub Uku koobas. Selle ava on kuni 7,5 m lai ja ligi 3m kõrge ning asub mõne meetri kaugusel jõesängist. Koopa pikkus oli 1984.a suvel 14,5 m ja laius kuni 11 m. Kõrgus väheneb tagapool, nii et 6-9 m kaugusel avast saab edasi kummargil, veelgi kaugemal vaid käpuli. Tagaseina lähedal on koobas kohati veel vaid 0,3 m kõrgune. Siin näeme kaht laia ja madalat soppi, kusjuures ühe sopi keskel onsammas. Koopa külg-ja tagaseina ääres esineb palju allikaid, mis annavad alguse veenirekestele. Liitudes moodustavad need oja vooluhulgaga suvel 0,3 l/s. Uku koopa allikavesi on väga rauarikas. Ojanirede põhjas ja kõrval esinev veest küllastunud liiv sisaldab rohkesti ookrit. Allikate rohkuse tõttu suureneb Uku koobas kaasajal nii sügavuti kui laiuti kiiresti. Seejuures muutub koopa kuju. Uku koopa eesosa varises 1983.a.kevadel sisse , millest teatas J. Vananurm ajalehes “Koit” (1983). Õnneks ei olnud sel ajal kedagi maa all. Varing hävitas koopa eesosa ligi 5 m pikkuselt ja ulatus kuni Sõjatare müüri ülaservani , hõlmates ligikaudu 8m kõrguse, 10m laiuse ja 5m paksuse osa müürist. Allalangenud kivimi maht võis ulatuda mitmesaja kuupmeetrini, kusjuures varingust tekkinud mürts kostis vähemalt poole kilomeetri kaugusele. Allikoja ja suurvee ajal kaljuseinani ulatuv jõgi on nüüd sellest varingust tekkinud liivakuhja koopa eest ära kandnud. Tee koopasse sai vabaks. Koht on ammusest ajast väga populaarne. Igal suvel käib koobast vaatamas palju ekskursioone. Rahvajutu järgi olevat Uku koobas muistne ohverdamise koht ja Sõjatare muistne pelgupaik, mis kaevati Rootsi sõja ajal. Koobas olnud seest palkidega vooderdatud, kitsas varjatud ava asunud jõe ääres. Siin peetud sõja ajal isegi pulmi. Kord jooksnud maa all paos olnud inimeste juurest kass välja. Vaenlased näinud seda ning leidnud nii pelgukoopa kätte. Nad tapnud seal kõik inimesed , vaid pruutpaar pääsenud salateed mööda Volba saarele ning sealt edasi. Räägitakse, et Sõjatares tapetud eestlased on maetud Kalmetumäele. Koopa kohta on ka Vanapagana- muistend, mille järgi seal olevat Vanapagana ema kangast kudunud. Kord näinud seda karjalapsed ja hakanud kividega pilduma. Põrguline pahandanud karjalaste peale, läinud läinud hoopis ära ja sestpeale pole teda nähtud.

Väike-Sõjatare asub umbes 20 m Uku koopast allavoolu . Siinne allikakoobas on 8m pikk ja ava kohal 1,8m kõrge ning 2,5 m lai. Koobas kulgeb sirgelt ja on peaaegu horisontaalse põhjaga. Alates avast see madaldub ja aheneb; lõpus on laiust 2 m ja kõrgust 0,6 m. Tagaseinas esineb 2 soppi , kus on allikad. Koopast voolab välja ojake 0,2l/s. Väike-Sõjatare kõrval paikneb kitsas orusopp pikkusega 10 m. Sopp on tekkinud koopa sissevarisemisest, mida kinnitavad peaaegu püstised nõlvad ja aluspõhjapaljand selle lõpus. Ühe vanajutu järgi on Väike-Sõjatare taga käik, mis lõpeb rauduksega. Sealt tulevad kord aastas välja kaks kuradit.

Koopad Kalmete müüris. Sõjatare müürist umbes pool kilomeetrit allavoolu asub Võhandu jõest vasakul10,5 m kõrgune Kalmete müür. Selle lähedale on maantee äärde rajatud laagriplats turistidele ja trepp, mida mööda saab hõlpsasti laskuda jõe äärde. Org ja jõgi on siin väga kaunid, eriti vaadatuna kõrgelt kaldalt. Juba sealt võib märgata, et jõgi on uuristanud müüri sisse laia kulpa ,mis lae varisemisest on muutunud mitme meetri kõrguseks. Kalmete müüri lähemal uurimisel leiame, et see kulbas on vaid paar meetrit sügav. Selle kõrval põõsaste taga esineb allikanish laiusega 2 m, kõrgusega 0,8m ja sügavusega 1m.

Savimüüri koobas. Savimüür asub Aardoja lähedal,Süvahavva külast pärivoolu.Siin esineb 5 m kõrgune liivakivipaljand , mille keskel on allikakoobas pikkusega 1 m. Koopasuu on 3 m lai ja 1,2 m kõrge (A. Kleesmenti suulised andmed). Savimüürist edasi pärivoolu leidub allikakoopaid või jõe erosioonist moodustunud nishe veel mitmes kohas, kuid enamasti on need lähemalt uurimata. T. Libliku suulistel andmetel asub üks väga väikese avaga, kuid pikk koobas Reo veskitammist 200-300 m ülesvoolu jõe paremal kaldal. Rahvajutu järgi olevat selles kangasteljed ja mitu kangi kulda. Teine väike allikakoobas asub Võuküla sillast umbes pool kilomeetrit ülesvoolu jõest vasakul. Kirjanduse andmetel ja rahvajuttude järgi leidus vanasti mitu koobast Võuküla ja Leevaku lähedal.Üks avar koobas, milles olid sambad, asus Kustamõisa lähedal.Teine koobas,nagu räägib rahvajutt, oli Võuküla sillast poolkilomeetrit pärivoolu oru paremal veerul asuva Rehemetsa talu juures. Rehemetsa oones olevat käidud sõja ajal varjul. Käisime seda koobast 1984.a.kevadel otsimas, kuid ei leidnud.Nähtavasti on koobas kinni varisenud. Rahvajutu järgi tuli Punniküla juurest Kuningamäele maa-alune tee. Kuningamägi asub Võuküla ja Leevaku vahel Võhandust paremal ja mäe kohal esineb mitu kuni 3m kõrgust liivakivipaljandit. Ka siin ei ole tänapäeval ühtki koobast, kuid umbes 60 aasta eest neid oli. J. Klinge mainib oma Võhandu uurimusreisi kirjelduses, et Leevakust 2 versta allavoolu on suur paljand , milles koopaid, ja et nende kohta on rahvajutte. See paljand võis asuda Kuningamäe juures.Tänapäeval näeme siin süvendatud ja õgvendatud jõge, mis enam intensiivselt ei uhu liivakivimüüride jalamit. Seetõttu on müürid kaotamas püstloodsust ja metsastunud. Kinni on varisenud koopasuud.

Tiketare. Jaanikeste küla kohal on Võhandu jõe paremas kõrges järsus liivakivikaldas suur 14 m pikk koobas.See asub Jüriöö perest paarsada meetrit ülesvoolu (koht kuulus varem Punniküla piirkonda). Murdes nimetati koobast “Tikõtarõ”, sest rahvajutu järgi elanud seal Vanatikö , s.o. Vanapagan. Koopasse pääseb vaid jõe madalseisu ajal , minnes piki kallast läbi vee ,muidu aga paadiga.Koopa ava on 2,2 m lai ja 2,5 m kõrge. Koopa põhi on veidi kaldu jõe poole ja mudane. Selles voolab allikaojake vooluhulgaga suvel umbes 0,2 l/s. Lagi madaldub algul aeglaselt , tagapool kiiresti. Püsti saab minna 7-8 m maa alla , edasi juba kummargil , koopa lõpu lähedal vaid käpuli. Koopa “sabaks” on üle 10 m pikk , kuni 0,5 m lai ja 1 m kõrge lõhe. Kõrgvee ajal on Tiketare suuremalt jaolt vett täis. Selle maksimaalset taset näitab triip seinal , mis on suudmes 1,1 m kõrgusel põhjast. Rahvajutu järgi on Tiketares , mis aasub Punniküla-aluse niidu vastas teisel pool Võhandut , seitsme sülla kaugusel koopasuust vasest kangaspuud. Nende peal kuduvat igal jaanipäeva ööl üks naine kangast (Laugaste , Liiv , 1970). Huvitav , et ka kaasajal on koobas ligi seitse sülda pikk. Võimalik ,et koopa pikkus on püsinud peaaegi ühesugune pikka aega.

Kuri koobas. Jaanikeste küla piirkonnas Tiketarest paarsada meetrit ülesvoolu on Võhandu paremas kaldas kõrge kalju, kus asub niitaoline koobas, mida hüütavat Kuri koopaks, nagu lähedases peres räägiti. Selle juurde saab vaid paadiga. Koobas on ligi 3 m lai, 1 m kõrge ja 3 m pikk; kaugemal on see kinni varisenud. Teise juhatuse järgi asuvat Kuri koobas hoopis Jüriöö perest kagu pool Kurioru nimelise lisaoru juures või orus. Muistendi järgi kudunud Kuri koopas vanapagana naine kangast. Kord kuulnud karjapoiss kudumise häält ja visanud kiviga. Vanapagana naine tulnud välja ja noominud poissi tublisti(Laugaste, Liiv, 1970).

Nõtskme koobas. Räpina kihelkonnas Võhandu ääres on Nõtskme koobas, mida kasutati muistsel ajal pelgupaigana ( Laid , 1925). Koopa asukoht on teadmata. Ei ole võimatu , et mõnda tuntud koobast nimetati vanasti mitut moodi ja Nõtskme koobas võib näiteks olla Tiketare. Nõtskme koobas olevat suurvee ajal vett täis. M.J.Eiseni raamatus “Raha-augu-jutud”esitatud muistendi järgi olevat Nõtskme koobas kaevatud peiduurkaks sõja kartuse pärast ja rahvas viinud sinna oma varanduse. Kui saabus jälle rahuaeg ,tulnud rahvas sealt ära ja tühja koopasse asunud elama Vanapagan, kelle naine olla sääl kangast kudunud. Ükskord , kui karjalapsed koopamäelt kive jõkke pildunud , tulnud Vanapagana naine välja , võtnud ühe , kes vaeslaps olnud , kinni ja peksnud teda. Öelnud , et teie , raiped , pillute kive minu kanga vahele. Olla nii peksnud, et laps neli nädalat ei võinud teise külje peale käänata. Veel praegugi olla selles koopas raudsed kangakudumise teljed alles. Kirjanduse andmetel asuvad Võhandu kaldas sügavad nn. Punnküla koopad Rahumäe lähedal ja need on muistsed pelgupaigad (R. Ritsing, jt. 1984). Koopale Rahumäe lähedal Orava külas viitab ka rahvajutt , mille järgi olevat leitud raudpeeled (Liiv,1984). Arvatavasti on tegemist ühe ja sama koopaga , mille asukoht senini täpsemalt teadmata. Võib-olla on see eespool kirjeldatud Tiketare.

Veriora koobas. Mõned Võhandu lisajõed voolavad paiguti sügavates ja allikarikastes orgudes , kus leidub samuti keskdevoni Burtnieki lademe liivakivi paljandeid. 1931.a kirjutas E.Riedel Loodusuurijate Seltsi loodusaitse osakonnale ,et Veriora metsaülema põllul avastati 1930.a. sügisel ligi 4 m sügav ja põhjal 2 m lai koonusekujuline auk. Augu põhjas oli näha maa-aluse käigu suu, käik läks kagi suunas (Vilberg ,1931).Veriora ühe põliselaniku abiga tegime kindlaks , koobas asub Ilumetsa tee lähedal Veriora oru paremal veerul, paisjärvest 400 m allavoolu , kohas, kus kasvab kõrvuti kaks tamme. All orus voolab veerikas oja , mis saab alguse Meenikunno rabast ja suubub Orava lähedal Võhandusse. Järsunõlvalise , üle 5 m sügavuse oru veerus on 40 m pikk sälkorg laiusega kuni 10 m ja sügavusega 2-3 m . See on langatusorg , mis lõpeb peaoru pervel põlluservas oleva prahti täis vana langatuslehtriga. See lehter ongi E.Riedeli teatatud koonusekujulise augu koht. Uurimise ajal 1984.a. oli all sälkoru suudmes mõne meetri kaugusel ojasängist langatuslehter- ilmselt päris noor , veel püstiste seinte ja rohtumata põhjaga. Lehtri läbimõõt ulatus 1-2 m –ni ja sügavus 1,5 m-ni. Selle põhjas nägime imestusega väikest allikaniret vooluhulgaga umbes 0,2l/s, mis voolas ojasängi poole ja kadus koopakesse , mille ava laius oli kuni 0,8 m . Oja ääres tuli allikanire uuesti nähtavale , kuid koopaava siin ei olnud. Vesi voolas välja puujuurte vahelt. Vaatamata langatustele on kunagisest suurest Veriora allikakoopast osa arvatavasti säilinud. Kuna läheduses on palju allikaid , võib siin leiduda veel teisigi koopaid. Allikafrondi pikkus on üle 50 m.

Kirjandus
Ü.Heinsalu EESTI NSV KOOPAD Tallinn "Valgus" 1987